Prepara infográfiku (informativu gráfiku):10 Aprezenta dadus liuhosi uza imajen sira
ne’ebé dada atensaun bele sai nu’udar maneira ida-ne’ebé efikás hodi komunika ideia sira
haleu (kona-ba) ekuidade (fairness), liuliu relasiona ho kestaun sira ne’ebé envolve direitus
ekonómiku, sosiál no kulturál.
Oferese solusaun sira: Esensiál atu INDU sira espoin violasaun sira hasoru direitus
umanus no diskriminasaun sistémiku. Importante mós atu sira aprezenta no defende
solusaun sira ne’ebé razoável no kredível ba problema hirak ne’e.
Enkoraja ema hodi foti asaun: Karik iha buat ruma ne’ebé bele halo hodi promove ka
proteje direitus umanus, maka husu sira atu halo. Buka-hetan maneira sira-ne’ebé simples
hodi liga ema ba INDU, ba organizasaun parseiru sira ka ba eventu sira ne’ebé akontese iha
sira-nia komunidade lokál sira-nia leet/laran.
Iha espasu mídia ida ne’ebé nakonu demais, maka repetisaun sai nu’udar xave hodi
asegura atu ema rona mensajen ida no, ikusliu, halo-tuir.
Mídia nia engajamentu hodi promove sensibilizasaun ba direitus umanus labele só iha
eventu espesiál (úniku) de’it. Ne’e presiza promosaun konsistente, liuhosi kanál mídia
múltipla, durante períodu tempu ida-ne’ebé kontínuu.
2.2 Hakerek no distribui komunikadu mídia sira
Komunikadu mídia ida – mós koñesidu hanesan “komunikadu imprensa” ka “komunikadu
notísias” – nafatin nu’udar maneira ida husi maneira sira-ne’ebé efetiva liu hotu hodi forense
informasaun jornalista sira kona-ba eventu ida ne’ebé sei mai ka kestaun ida-ne’ebé dignu
atu tau iha notísias.
Komunikadu mídia ida tenke ho klaru deskreve “sé”, “saida”, “bainhira”, “iha-ne’ebé”, “tansá”
no “oinsá” husi relatu ida.
Komunikadu mídia hamutuk atus-ba-atus sei mai to’o iha jornalista ida nia meza loroloron,
nune’e, importante hodi asegura atu Ita-Boot nia komunikadu hetan hakerek ho maneira idane’ebé ho lalais hetan jornalista nia atensaun. Ho liafuan seluk, katak halo Ita-Boot nia
komunikadu sai dignu atu tau iha notísias.
Ita-Boot nia komunikadu mídia tenke hetan organiza nune’e informasaun importante liu hotu
maka iha inísiu (hahú), tuirmai informasaun ka sitasaun sira ne’ebé fó apoiu ba komunikadu
ne’e.
Laiha garantia ruma atu jornalista ida sei lee Ita-Boot nia komunikadu hosi inísiu to’o nia
rohan – maka komunika pontu xave sira ho lalais.
Komunikadu mídia sira kumpre formatu padraun ida, ne’ebé aprezenta iha kraik.11
10 Porfavór haree “Kria Infográfiku Efetivu”, fixa-informasaun ida-ne’ebé hetan prepara husi Mídia Rekursu; disponivel iha
www.resource-media.org/wp-content/uploads/2013/03/Infographic-tip-sheet-Resource-Media1.pdf.
11 Modelu tuirmai ne’e inklui iha “Oinsá atu: Hakerek komunikadu imprensa ida asasinu”, hetan dezenvolve husi Friends of
the Earth; disponivel iha www.foe.co.uk/resource/how_tos/cyw_64_press_release.pdf.
Matadalan Mídia ba Instituisaun Nasionál sira Direitus Umanus nian
29