Vantajen prinsipál husi polítika mídia ida mak ajuda asegura atu kada no mídia hotu-hotu nia
peskiza (informasaun) hetan trata ho konsistente no ho profisionál.
Polítika ne’e mós hamenus posibilidade atu INDU nia funsionáriu sira bele ho sein intensaun
fornese komentáriu sira ka informasaun ba jornalista sira ne’ebé só portavós ida aprovadu
de’it mak tenke fó ba jornalista sira.
INDU nia polítika mídia tenke ho klaru identifika:
Pesoál kontaktu inisiál ba jornalista sira ne’ebé buka hela informasaun no komentáriu
Portavós sira ne’ebé bele fornese komentáriu no entrevista formál sira
Prosesu hodi responde ba xamada telefónika sira ka email (karta eletrónika) sira hosi
jornalista sira.
Tuirmai ne’e hanesan amostra (sample) ida husi polítika mídia9 ne’ebé INDU sira bele
adapta hodi uza.
Elementu xave sira husi polítika mídia
Objetivu
Polítika ida-ne’e dezeña ideia jerál kona-ba oinsá INDU sei serbisu ho mídia. Polítika ne’e
sei aplika ba funsionáriu hotu-hotu iha kualkér momentu. Polítika ne’e hetan dezeña hodi
asegura atu, nu’udar organizasaun ida, ita-nia interasaun ho mídia sai profisionál no
konsistente no atu deklarasaun hotu-hotu ne’ebé ita halo hetan konsidera no apropriada.
Ba polítika ida-ne’e nia objetivu sira, “kontaktu mídia” inklui entre buat hirak seluk: fornese
informasaun liuhosi komunikadu mídia sira, Karta sira ba Editór, Editoriál sira ba Opiniaun no
kontribuisaun sira ba jornál sira no forum sira online; responde ba inkéritu/interrogasaun sira
mídia nian liuhosi telefone ka via email; fornese entrevista ka briefing ba jornalista sira;
kontribui hodi kontradís ho rádiu; halo diskursu iha semináriu no konferénsia sira iha-ne’ebé
jornalista sira prezente; no halo konferénsia mídia sira no atividade sira seluk relasiona ho
mídia.
Konteúdu sira
Polítika mídia ho klaru define:
Sé iha responsabilidade ba komentáriu públiku hodi reprezenta INDU
Hakat sira nesesáriu molok funsionáriu sira seluk bele ko’alia hodi reprezenta INDU
Responsabilidade husi funsionáriu hotu-hotu hodi konsidera kualkér implikasaun husi
mídia ne’ebé ho potensiál pozitivu ka negativu ba sira-nia serbisu
Prosedimentu ne’ebé funsionáriu sira sei halo-tuir hodi responde ba inkéritu sira hosi
mídia.
9
This sample media policy builds on resources developed previously by the Australian Human Rights
Commission and Sane Australia.
Matadalan Mídia ba Instituisaun Nasionál sira Direitus Umanus nian
23