Introdusaun ba uzadór sira
Komunidade hirak ne’ebé forte no inkluzivu hetan harii iha fundasaun direitus umanus nia
leten: dignidade, ekuidade no respeitu ba ema sira, la haree ba sira nia otas/tinan, jéneru ka
antesedénsia. Mezmu nune’e, hodi ida ne’e atu akontese, maka importante tebetebes atu
ema komprende saida mak “direitus umanus” ne’e no oinsá atu aplika iha moris loroloron
nian.
Media1 sai nu’udar ferramenta krítika ida hodi forma opiniaun públika no estabelese ajenda
sosiál, polítika no ekonómika. Enkuantu kreximentu rápidu husi mídia sosiál fornese dalan
foun sira ba ema no organizasaun sira atu halo koneksaun diretamente ba malu no fahe
informasaun, realidade maka ema barak kontinua buka notísias no opiniaun sira husi fonte
mídia tradisionál sira.
Mídia – jerénsia, editór no jornalista sira – deside saida mak konstitui “notísias”. Sira ta’es no
arma kestaun sira no fornese kontestu ba ema hodi hatene eventu ne’ebé-sira hetan relata.
Enkuantu mídia labele hatete mai ita saida mak atu hanoin, sira ezerse papél signifikativu ida
hodi dehan mai ita saida mak ita atu hanoin.
Kestaun direitus umanus kadavés mais sai dignu atu hatama iha notísias. Mídia “durante
ne’e iha interese la’ós de’it ba violasaun sira hasoru direitus umanus, maibé ba aparellu
institusionál ne’ebé hetan nomeia ona atu promove no proteje direitus umanus”.2
Kobertura mídia ne’ebé ezata (loos), informadu no seguru kona-ba direitus umanus –
porezemplu, kona-ba kestaun sira-ne’ebé relasiona ho direitus husi ema sira ho defisiénsia,
violénsia bazeia-ba-jéneru ka tratamentu ba refujiadu sira – bele ajuda hodi forma atitude
komunidade nian no kontribui ba mudansa sira jenuina iha lei, polítika no prátika.
Iha parte seluk, reportajen mídia balu bele hamoris ba nafatin estereótipu sira-ne’ebé
hametin liután dezvantajen sosiál no diskriminasaun iha komunidade ida nia laran.
Instituisaun Nasionál sira direitus umanus nian (INDU) iha responsabilidade ida atu
“kapitaliza no uza informasaun foun no teknolojia komunikasaun, no mós media ne’e”,3
hasa’e sensibilizasaun públika kona-ba kestaun sira direitus umanus nian ne’ebé sira-nia
komunidade hasoru.
Hodi dezempeña papél ida-ne’e ho efetivu, INDU sira presiza atu komprende oinsá mídia
halo operasaun, audiénsia oioin ne’ebé sira atinje, jornalista balu ne’ebé dala ruma iha
koñesimentu limitadu kona-ba direitus umanus, presaun barabarak ne’ebé sira bele enfrenta
bainhira halo reportajen kona-ba kestaun balu no ezijénsia kontínua atu sai dahuluk ne’ebé
fó-sai notísias “oras-ikus nian”.
Enkuantu INDU sira komunika ho públiku ho maneira oioin – no kadavés mais liuhosi mídia
sosiál – abordajen kanál mídia sira kontinua sai nu’udar makaer influente liuhotu husi
1
Iha manuál ida-ne’e, “mídia” deskreve organizasaun lubuk oioin ne’ebé halibur no públika ka tranzmite notísias ka
programa hirak relasiona ho notísias ba audiénsia barak. Mídia inklui jornál, televizaun, radio, revista, diáriu no ajénsia
notísias sira. Hirak ne’e bele halo operasaun liuhosi online ka iha nivel lokál, provinsiál, nasionál ka internasionál.
2
Konsellu Internasionál kona-ba Polítika Direitus Umanus; Jornalizmu, Mídia no Obstákulu husi Reportajen Direitus
Umanus nian, tinan- 2002; pájina 16
3
Deklarasaun Nasoins Unidas nian kona-ba Edukasaun no Treinamentu Direitus Umanus nian; artigu 6
Matadalan Mídia ba Instituisaun Nasionál sira Direitus Umanus nian
6