Lembra atu uza:
Faktu ka estatístika sira, hodi apoia Ita-Boot nia pontu prinsipál.
Fraze no parágrafu sira-ne’ebé badak, no ho objetivu atu mantein komunikadu
mídia sai pájina ida.
Linguajen simples, hodi komunika asuntu ne’e ho maneira ida-ne’ebé fasil ba ema
atu komprende.
Halo komunikadu mantein nia distánsia
Ita-Boot hanoin ba maneira sira hodi ajuda Ita-Boot nia komunikadu mídia mantein
distánsia hosi komunikadu sira seluk. Fornese ba jornalista sira elementu sira seluk
ne’ebé bele ajuda sira atu prepara relatu ida-ne’ebé forte, hanesan ligasaun (link) sira ba
fotografia sira ho alta-rezolusaun, vídeo ka rekursu multimídia sira relevant ka
relatóriu sira peskiza nian kona-ba INDU nia website ka kanál mídia sosiál sira seluk.
Pirámide ho pozisaun kontrária
Jornalista sira hetan hanorin atu hakerek relatu sira ho uza modelu “pirámide ho pozisaun
kontrária”. Abordajen ida-ne’e koloka informasaun ne’ebé importante liu hotu – “topu / lider” –
iha relatu nia inísiu, ho informasaun tuirmai tuituir malu, tuir relatu nia orden importánsia.
Ida-ne’e signifika katak leitór sira bele husik relatu ne’e iha kualkér pontu no foti pontu xave
sira, até mezmu sira la foti detalle hotu-hotu. Ne’e mós permite sub-editór sira atu edita
relatu ne’e karik iha limitasaun espasu iha jornál nia versaun impresu (printed version).
Informasaun iha komunikadu mídia sira tenke mós hetan organiza tuir prinsípiu sira-ne’e
duni.
Matadalan Mídia ba Instituisaun Nasionál sira Direitus Umanus nian
31