Kapítulu 2:
Engaja ho mídia: Ferramenta no estratéjia sira
Iha kapítulu ida-ne’e:
2.1 Introdusaun
2.2 Hakerek no distribui komunikadu mídia sira
2.3 Konvoka konferénsia mídia sira
2.4 Monta / koloka relatu ida
2.5 Posui talentu no relatu sira preparadu ba mídia
2.6 Fó entrevista sira ba mídia
2.7 Hakerek ba jornál no revista sira
2.8 Prepara ba programa entrevista sira iha rádiu no televizaun
2.9 Prodús konteúdu ba mídia
2.1 Introdusaun
Kestaun sira direitus umanus nian bele sai komplikadu atu esplika. Linguajen direitus
umanus nian – legál, téknika nakonu ho akrónimu sira – bele mós sai nu’udar barreira ida ba
komunikasaun klara.
Ida-ne’e bele hamosu dezafiu hodi hetan kobertura mídia di’ak, tanba jornalista sira ein-jerál
prefere relata kona-ba kestaun ka eventu sira ne’ebé “metan no mutin”.
INDU sira iha responsabilidade atu tradús no aprezenta sira-nia serbisu no kestaun sira
liuhosi maneira sira ne’ebé jornalista sira no públiku bele komprende no relata ba ho nivel
pesoál.
Uza linguajen ne’ebé simples/klaru: Evita jíria/jargon no ko’alia ho simples. Uza
liafuan/palavra no ideia sira-ne’ebé iha rezultadu importante ba audiénsia alvu no tuir sira-nia
valór sira. Porezemplu, “direitus umanus” bele hetan espresa nu’udar “respeitu”; “igualdade”
nu’udar “ekuidade”; no tratamentu umanu” nu’udar “dignidade”.
Konta istória (relatu) sira: Fó dimensaun umana ba kestaun sira. Kompartilla esperiénsia
sira husi ema indivíduu, família no komunidade sira. Ajuda ema hodi liga ba kestaun ho nivel
emosionál no tau sira-nia an iha ema seluk nia sapatu laran.
Uza imajen sira: Posui fotografia no vídeo sira-ne’ebé lori kestaun sira ba moris no ajuda
ema atu haree sasán sira ho oin-seluk. Imajen ida atraente sei hela nafatin iha ema nia fuan
laran durante tempu naruk ida.
Matadalan Mídia ba Instituisaun Nasionál sira Direitus Umanus nian
28