Tanba panorama mídia iha nasaun maioria sei kontinua atu muda ho lalais liu hodi responde
ba fatór sosiál, ekonómiku no teknolójiku barabarak, INDU sira tenke buka hala’o auditoria
ho baze regulár, ho posivel kada tinan rua.
Auditoria ida komprensiva ajuda INDU sira atu identifika no hatene organizasaun no ema
individuál hirak ne’ebé kompoin “mídia” iha sira-nia nasaun sira.
Auditoria mós fornese baze ba INDU sira atu:
Dezenvolve abordajen estratéjika ida hodi komunika sira-nia kestaun sira ba mídia
Determina oinsá di’akliu atu apoia jornalista sira hodi hala’o relatóriu informativu kona-ba
kestaun sira direitus umanus nian.
INDU maioria iha estratéjia sira disponivel hodi engaja ho mídia “tradisionál”, hanesan
televizaun, rádiu no jornál sira. Estratéjia hirak ne’e bele inklui, porezemplu, prepara
komunikadu-imprensa sira ka halo konferénsia imprensa sira hodi fó-sai relatóriu ka
komentáriu prinsipál sira kona-ba kestaun sira iha domíniu públiku.
Maske nune’e, teknolojia foun sira no panorama mídia ne’ebé iha evolusaun lalais liu
signifika katak INDU sira agora iha oportunidade atu engaja ho mídia tradisionál kona-ba
kestaun sira direitus umanus nian liuhosi maneira foun sira, no mós komunika diretamente
ho públiku liuhosi plataforma mídia lubuk ida.
Porezemplu, teknolojia sira ne’ebé fasil atu hetan, asesivel no fasil atu uza – hanesan
mákina fotográfika dijitál, smartphone, mákina fotográfika vídeo, gravadór audio no software
impresu – fornese ba INDU sira ferramenta sira hodi prepara materiál tranzmisaunkualitativa ba jornalista sira atu inklui iha sira-nia relatóriu sira ka atu kompartilla liuhosi
Facebook, YouTube, Twitter no kanál online sira seluk.
Ida-ne’e la’ós atu dehan katak INDU sira tenke haree sira-nia an nu’udar “produtór sira
konteúdu nian” ba mídia. Tuir loloos, sai krítiku atu INDU sira hatene kona-ba knaar diferente
ne’ebé mídia dezempeña no respeita jornalista sira-nia profisionalizmu no independénsia.
Maske nune’e, INDU sira ne’ebé komprende oinsá kanál mídia sira serbisu, no limitasaun
sira iha-ne’ebé kobertura barak enfrenta bainhira opera, iha oportunidade hodi fornese ba
jornalista sira elementu barak ne’ebé kompoin relatu notísias ho podér boot liu, hanesan
fotografia sira, imajen vídeo no entrevista sira audio nian.
Ho oin-hanesan, karik jornalista no kanál mídia sira hasoru obstákulu espesífiku sira hodi
relata kona-ba kestaun sira direitus umanus nian, INDU sira tenke konsidera sá hakat prátiku
sira mak atu foti hodi serbisu ho konstrutivu ho organizasaun mídia no grupu jornalista sira
hodi tau-matan preokupasaun hirak ne’e.
1.2 Komprende oinsá notísia sira hetan selesaun
Mídia notísias iha nasaun barak posui (iha) rejistu pozitivu ida iha kobertura kona-ba kestaun
sira direitus umanus nian, até mezmu karik sira la kobre relatu hirak ne’e hotu. Mídia sirane’e interesadu tebetebes ba relatu sira no informasaun ne’ebé INDU sira no organizasaun
sira seluk direitus umanus nian tenke kompartilla.
Matadalan Mídia ba Instituisaun Nasionál sira Direitus Umanus nian
12