FETO SIRA NO KONVENSAUN KONA-BA DIREITUS HUSI EMA SIRA HO
DEFISIÉNSIA
Konvensaun kona-ba Direitus husi Ema sira ho Defisiénsia rekoñese katak feto no fetooan sira ho defisiénsia dala barak enfrenta risku boot – tantu iha uma-laran ka iha li’ur
hosi uma – husi violénsia, kanek ka abuzu, negasaun ka tratamentu neglijente,
tratamentu-aat ka esplorasaun. Konvensaun ne’e ho esplísitu rekoñese igualdade entre
mane no feto sira nu’udar prinsípiu fundamentál ba asaun sira husi Estadu sira no inklui
artigu ida ne’ebé ho espesífiku kona-ba direitus husi feto sira ho defisiénsia.
Artigu 6: Feto sira ho defisiénsia
1. Estadu Parte sira rekoñese katak feto no feto-oan sira ho defisiénsia sai sujeitu ba
diskriminasaun múltipla no relasiona ho ida-ne’e Estadu Parte sira tenke foti medida sira
hodi asegura atu feto no feto-oan sira goza ho másimu no hanesan (iguál) sira-nia
direitus umanus no liberdade fundamentál hotu-hotu.
2. Estadu Parte sira tenke foti medida apropriada hotu-hotu hodi asegura
dezenvolvimentu, avansu no empoderamentu másimu ba feto sira, ho objetivu atu
garante ba sira ezersísiu no gozu ba direitus umanus no liberdade fundamentál sirane’ebé aprezenta iha Konvensaun daudaun ne’e.
2.6. Tratadu sira-ne’ebé tau-matan ba kestaun sira ho
preokupasaun partikulár ba feto sira
Konvensaun kona-ba Direitus Labarik-oan nian sai nu’udar instrumentu krítiku ida atu realiza
feto-oan sira-nia direitus. Provizaun fundamentál sira husi Konvensaun ne’e, inklui ninia
prinsípiu ne’ebé hamahan funsionamentu ba iha “labarik-oan nia interese ne’ebé di’akliu
hotu”, aplika ho hanesan ba mane-oan no feto-oan sira. Konvensaun ne’e obriga Estadu
parte sira hodi asegura atu labarik-oan hotu-hotu – feto-oan ka mane-oan – iha sira-nia
jurisdisaun laran hetan sira-nia direitus hotu-hotu ne’ebé Konvensaun ne’e rekoñese.
Protokolu Opsionál ba Konvensaun kona-ba Direitus Labarik-oan nian kona-ba fa’an labarikoan sira, prostituisaun ba labarik-oan no pornografia ba labarik-oan iha dimensaun jéneru
partikulár ida, ne’ebé reflete faktu katak esplorasaun ho forma balu partikularmente afeta
feto-oan sira.
2.7. Instrumentu sira naun-tratadu ne’ebé foka feto sira-nia direitus
La’ós instrumentu internasionál hotu-hotu ne’ebé relevante ba direitus feto sira-nian sai
nu’udar tratadu sira-ne’ebé legalmente obrigatóriu. Deklarasaun, dokumentu finál husi
konferénsia internasionál sira, Nasoins Unidas nia rezolusaun sira, órgaun tratadu direitus
umanus sira-nia rezultadu sira no relatóriu kona-ba prosedimentu espesiál sira hotu-hotu sai
nu’udar fonte orientasaun importante ba Governu sira. Tanba instrumentu “lei fleksivel” sirane’e mós ajuda kontribui ba dezenvolvimentu husi norma legál no padraun foun sira.
Instrumentu sira-ne’e rasik la diretamente obrigatóriu maibé sira iha autoridade persuasiva
ka morál. Satán, instrumentu sira-ne’e bele afeta interpretasaun husi tratadu kompulsivu sira
no nune’e instrumentu sira-ne’e, iha kazu balu, iha estadu kompulsivu/obrigatóriu indiretu.
Lei fleksivel sai importante iha área barabarak ne’ebé diretamente temi kestaun sira-ne’ebé
foti-sa’e iha Manuál ida-ne’e. Porezemplu, CEDAW la mensiona “violénsia hasoru feto sira”
hanesan ne’e. Hanesan esplika tiha ona iha Kapítulu 10, liuhosi rezolusaun husi Asembleia
Jerál no rekomendasaun jerál husi Komité CEDAW maka violénsia hasoru feto sira ne’e ho
esplísitu hetan rekoñese nu’udar forma diskriminasaun ida hasoru feto sira no, tanba ne’e,
violasaun ida hasoru feto sira-nia direitus umanus. Ezemplu seluk ida mak direitu atu hetan
Promove no Proteje Feto no Feto-oan sira-nia Direitus Umanus: Manuál ba Instituisaun Nasionál sira Direitus Umanus nian
37