Feto rurál sira iha direitu ba kondisaun sira moris nian ne’ebé adekuada, partisipasaun
iha planeamentu ba dezenvolvimentu no asesu ba tratamentu saúde no edukasaun.
Artigu 15: Igualdade iha lei nia okos
Feto no mane sira hanesan iha lei nia okos. Feto sira iha direitu legál atu hetan kontratu
sira, posui/iha propriedade no hili sira-nia hela-fatin.
Artigu 16: Kazamentu no família
Feto sira iha direitus hanesan ho mane sira iha kestaun sira relasiona ho kazamentu no
relasaun familiár sira.
Artigu 17–24: Papél husi Komité CEDAW
Inklui informasaun kona-ba ezijénsia sira relatóriu nian ba Estadu parte sira.
Artigu 25–30: Administrasaun husi CEDAW
Inklui informasaun kona-ba prosedimentu ba ratifikasaun no data hahú vigora.
2.3. Protokolu Opsionál ba Konvensaun kona-ba Halakon
Diskriminasaun ho Forma Hotu-hotu hasoru Feto sira
Protokolu opsionál ida ba tratadu direitus umanus sai nu’udar tratadu ida iha ninia direitu
rasik. Ne’e nakloke ba Estadu hotu-hotu ne’ebé sai parte ba iha tratadu prinsipál. Tratadu
lubuk ida direitus umanus nian iha/posui protokolu opsionál sira. Tratadu sira-ne’e bele
fornese padraun adisionál sira relasiona ho kestaun sira direitus umanus nian ne’ebé tratadu
oioin tau-matan. Nu’udar alternativa, protokolu opsionál ida bele fornese solusaun ka dalan
ida ba ema indivíduu nia preokupasaun sira atu hetan akompañamentu ka atu hetan inkéritu
relasiona ho karik iha violasaun sira posivel hasoru direitus ne’ebé tratadu prinsipál proteje.
Iha tinan-1999, Asembleia Jerál adota tiha Protokolu Opsionál ba CEDAW44 no husu ba
Estadu parte hotu-hotu ba CEDAW atu sai parte ba instrumentu foun ne��e ho lalais posivel.
Ho ratifika Protokolu Opsionál, maka Estadu parte ida rekoñese kompeténsia husi Komité
CEDAW – órgaun tratadu ne’ebé responsavel hodi monitoriza Estadu parte sira-nia
kumprimentu ba sira-nia obrigasaun sira tuir CEDAW (hetan diskute ho detalle liu iha
Kapítulu 3) – atu simu no konsidera kesar hosi ema indivíduu ka grupu sira iha Estadu
ne’ebá nia jurisdisaun laran.
Protokolu Opsionál aprezenta prosedimentu rua hodi foti medida sira relasiona ho violasaun
potensiál sira hasoru feto sira-nia direitus umanus.
Primeiru maka prosedimentu ida ba komunikasaun sira (ka preokupasaun / kesar sira)
nian ne’ebé permite feto sira indivíduu, ka grupu feto sira-nian, atu hato’o reklamasaun
kona-ba violasaun sira hasoru direitus ne’ebé CEDAW proteje hodi Komité CEDAW fó
konsiderasaun. Iha kritériu balu ne’ebé tenke hetan prenxe molok kesar sira-ne’e bele hetan
konsiderasaun, inklui rekizitu ida katak remédiu doméstiku sira hetan ezgota tiha ona.
Segundu maka prosedimentu inkéritu ida ne’ebé posibilita Komité CEDAW atu hahú halo
inkéritu ba situasaun sira relasiona ho violasaun sira ne’ebé sériu ka sistemátiku hasoru feto
sira-nia direitus. Prosedimentu inkéritu ne’e permite Komité CEDAW atu investiga violasaun
sira hasoru direitus umanus iha fatin hotu-hotu ne’ebé dala ruma labele ona ho adekuadu
44
Ba informasaun liután kona-ba Protokolu Opsionál sai disponivel iha
www.ohchr.org/EN/HRBodies/CEDAW/Pages/CEDAWIndex.aspx. Porfavór haree mós Austrália nia Komisaun Direitus
Umanus, Mekanizmu sira hodi avansa feto sira-nia direitus umanus: Gia ida atu uza Protokolu Opsionál ba CEDAW no
mekanizmu internasionál sira seluk ba kesar, tinan-2011;no Protokolu Opsionál ba CEDAW nia website, disponivel iha
http://opcedaw.wordpress.com/about/.
Promove no Proteje Feto no Feto-oan sira-nia Direitus Umanus: Manuál ba Instituisaun Nasionál sira Direitus Umanus nian
34