Parte I:
Feto no feto-oan sira-nia direitus umanus
Kapítulu 1:
Tansá mak tau foku ba iha feto no feto-oan sira-nia
direitus umanus?
PERGUNTA XAVE SIRA
Seráke direitus umanus proteje ema hotu-hotu ka lae? Saida mak sai importante atu
rekoñese nu’udar feto no feto-oan sira-nia direitus ne’ebé espesiál ka oin-seluk?
Sá kestaun no obstákulu prinsipál sira direitus umanus nian mak dezafia feto no fetooan sira?
1.1. Introdusaun
Direitus umanus hetan rekoñese nu’udar direitus fundamentál ne’ebé inerente ba ema hotu,
simplesmente tanba ema sira-ne’e sér (ema) umanu. Maske ideia kona-ba direitus umanus
ne’e iha kleur ona, ideia ne’e la hetan espresaun universál to’o iha estabelesimentu Nasoins
Unidas depoizde Funu Mundiál Daruak (Segunda Gerra Mundiál). Karta Nasoins Unidas
nian afirma katak organizasaun ne’e-nia objetivu ida (hosi objetivu hirak seluk) mak atu
“promove no enkoraja respeitu ba direitus umanus no ba liberdade fundamentál sira ba ema
hotu sein (la-ho) distinsaun ba rasa, seksu, lian ka relijiaun”11 Objetivu ne’e hetan espresaun
klara ida iha Deklarasaun Universál ba Direitus Umanus, hetan adota iha tinan-1948, ne’ebé
rekoñese “membru hotu-hotu família umana nia dignidade inerente no direitus hanesan no
inalienável”.12
Iha tinan sira hahú hosi adosaun ba Deklarasaun Universál ba Direitus Umanus, padraun no
norma lubuk boot ida kona-ba direitus umanus internasionál mak hetan dezenvolve ona.
Mekanizmu sira atu promove no proteje direitus umanus sira-ne’e mós hetan estabelese
ona. Aleinde ne’e, komunidade internasionál durante ne’e buka hela atu klarifika
karakterístika xave sira direitus umanus nian, hanesan hatudu iha kraik.
Inerente: Direitus umanus mai (nanis kedas) hosi ema ida nia umanidade. Direitus umanus
ne’e ema hetan la’ós hosi governu, ka hosi kualkér autoridade ho sá tipu de’it no ema labele
hasai direitus ne’e. Direitus umanus ne’e aplika ho iguál (hanesan) ba ema – feto no mane
sira, feto-oan no mane-oan sira – tanba umanidade rasik ne’e iguál (hanesan).
Universál: Ema hotu-hotu, iha-ne’ebé de’it, iha direitus umanus iguál (hanesan), “sein
kualkér tipu diferensa hanesan rasa, seksu, lian, relijiaun, polítika ka opiniaun seluk, orijen
11
Artigu 1(3)
12
Preámbulu.
Promove no Proteje Feto no Feto-oan sira-nia Direitus Umanus: Manuál ba Instituisaun Nasionál sira Direitus Umanus nian
15